2006. aasta on kuulutatud tuntud muinasjutuvestjate Grimmide aastaks, seega esimene muinasmaa on Saksamaa. Vendade Grimmide muinasjutu aineline “Lumeeit” ilmus detsembris 2005.a.
Grimmide muinasjutul põhinev “Lumeeit” on mõeldud lasteaia- ja algklassilastele. Raamat on A4 formaadis, 32 lk, illustreeritud kolme A4 joonistusega, sisaldab näidenditeksti ning 12 saksa rahvaviisi ja kahe rahvatantsu kirjeldust koos nootidega.
Maikuus 2006.a. ilmus „Muinasmaa” sarja teine raamat: indiaaniteemaline „Suve toomine”. ”Suve toomine” on valminud kolme indiaani muinasjutu (“Suve tagasi toomine”, “Loomade tagasilaulja” ja “Talvele ohverdatud tüdruk”) põhjal ja jutustab kahest vaprast poisist, kes päästavad oma hõimu ränga talve käest.
Käsikiri ja laulutekstid: Halliki Pihlap
Illustratsioonid: Meelis Krošetskin
Musitseerivad: Raho Langsepp (traditsioonilised flöödid), Janno Mäe (traditsioonilised trummid) Tõnis Tulp (kitarr)
Kohe pärast jaanipäeva, kui enamus lasteaednikke end suvepuhkusele asutas, seadsid muinasjutuhuvilised lasteaiaõpetajad sammud Mulgimaa poole, Tänassilma, kus toimus 24-26 juunini muinasjutulaager. Laagri korraldajaks oli Viiratsi lasteaia vanemõpetaja Mari Karilaid, kes seda tänuväärset tööd juba mitmendat aastat teeb. Külas käis ka eesti parim muinasjutuvestja Piret Päär, kelle imeliste lugude vahele mängis mitmetel pillidel Kultuuriakadeemia tudeng Sandra Sillamaa.
Tänavune laager oli kuues. Esimesel päeval oli kõigil uutel tulijatel võimalus rääkida muinasjuttu.
10-augustil toimus Pärnumaa kutsehariduskeskuses Haridusfoorumi 2006 Pärnu eelfoorum teemal “Õpetaja, aita oma õpilast karjääri planeerimisel”.
Kuna olin kohal nii vaatlejana kui Lasteaednike Liidu esindajana, samuti Haridusfoorumi liikmena, püüdsin meelde jätta olulisemaid ettekandeid seoses väikese inimese õpetamise ja kasvatamisega. Lasteaiaõpetajad saadavad lapse lasteaiast kooli, olles lapse esmased nõustajad ja toetajad lapsevanema kõrval. Õpetajad näevad lapse huvisid,andeid ja valikuid enamuse aja päevast. Seega ongi lasteaiaõpetajal lapse suunamisel väga oluline roll.
15.septembril toimus Tallinnas Shnelli tiigi ääres Kesklinna lasteaedade spordipäev. Kohal oli lapsi kaheksateistkümnest Tallinna lasteaiast.
Sportlikke harjutusi ja mänge juhtis Tallinna Lindakivi Kultuurikeskuse projektijuht-lavastaja Siiri Ostrouhs, kes mängis nõida.
15.-16. septembril külastasid Tallinna laste kõne uurijad ja õpetajad Soomest, võrgustiku “Lapsed kertovat ja toimivat” liikmed.
15.septembril külastati Naba lasteaeda.
16.septembril toimus Tallinna Ülikoolis Soome-Eesti ühisseminar “Lapsed kõnelevad ja tegutsevad”.
Avasõnad ütles võrgustiku esinaine Liisa Kalsson Helsingi Ülikoolist.
Küsisin Koolielu vestlusringi inimestelt, mida õieti kool ootab lasteaiast kooli tulnud lastelt. Sellest on olnud huvitatud lastevanemad ja ka lasteaiaõpetajad. Kord kuuleme, et lasteaiast kooli läinud lapsed on tublid, teinekord jälle, et õpetajad ootavad neilt enamat.
Olen oma aastatepikkuses töös lasteaiaõpetajana pannud tähele, et igal aastal on rühmas vähemalt üks laps, kes paistab välja tähelepanuvajadusega.
Ta kurdab tihti, et pea või kõht valutab, kuid ise on seejuures üsna kõbusa väljanägemisega. Kui lapsel kõht päris tõsiselt valutab, on tal tuju paha või ta lausa nutab valust. Kõhuvalu puhul lasen lapsel kükakil kõndida, kuna valu võib olla gaasidest. Kui sellest abi pole, tuleb helistada emale või isale, et viia laps arsti juurde.
14. detsember ja aasta 2000 – Melliste lasteaia ruumides on palju elevust ja saginat: lendlevad ringi ärevad Lumehelbekesed, kusagil sebivad joosta pruunides pükstes Leivapätsid ja mummulisi seelikuid keerutavad laiali väikesed Õunakesed. Kohe-kohe on algamas jõuluetendus „Lumeeit”.
Selle aasta septembrikuus alustasime projektiga “Isad lasteaias”. Mõte on lastele meesõpetaja näol vaheldust pakkuda.
Skandinaavias pole see hoopiski haruldane, et lasteaias töötavad meesõpetajad. Miks ei võiks meiegi proovida, kuidas mõjub lastele, eriti poistele, kui õpetajaks on meesterahvas. Leppisime Kristo Markuse isaga kokku, et ta tuleb ühel päeval lasteaeda ja viib läbi paar tegelust või teeb paar sportlikku mängu.