Oktoobris toimus Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli Täiendõppekseskuses kursus “Poiste õpetamine ja kasvatamine lasteaias”.
Kursustel käies kuuled ikka palju uut ja huvitavat, tihti aga saab meelde tuletada ja kuulata mõnda vana ammutuntud tõde.
Väike Mai on täna kuidagi vaikne. Ta istub tooli, silmad ainiti aknale naelutatud. Ka ema märkab Mai suurt huvi akna vastu. Ta küsib: „Mai, mida sa seal uudistad?“ „Tasa“ sosistab Mai. „Päkapikud peaks kohe piiluma tulema.“ Ema imestus on suur, ta tahaks veel midagi küsida, kuid talle meenub köögis podisev supipott. Äkki jookseb Mai rõõmust hõisates kööki: „MA NÄGIN, MA NÄGIN, MA NÄGIN!“ Ema küsib imestunult: „Keda?“ „Päkapikku“ ütleb väike Mai võidukalt.
Detsembrikuu on muinasjutuline ja müstiline aeg, mil meid saadavad kõikjal päkapikkude piiluvad silmad. Täiskasvanutel on hea meel tervitada päkapikkude saabumist – see annab võimaluse lapsi tagant utsitada ja usinusele suunata. Ka lapsed üritavad anda endast parimat nii kodus, lasteaias, kui koolis. Kõik ootavad jõuluvana…
Eesti Lastekaitse Liidu uus tegevussuund – meediaharidus – on just see, mida eesti pere vajab. See on hea võimalus pakkuda nooremas koolieas lastele ja nende vanematele oskust parimal võimalikul viisil meediaga suhelda.
Igaüks teab, kuidas lapsi ja noori mõjutavad telereklaamid, kui kaua lapsed istuvad üksi teleri või arvuti ees, kuidas see mõjutab igapäevast suhtlemist, käitumiskultuuri. Ja alati ei saagi laps telesaatest õigesti aru, kui pole kõrval vanemat, kes asjadesse selgust tooks.
Hea Alguse programmi peamiseks põhimõtteks on koostöö lastevanematega ja perede aktiivne osalemine lasteaia tegevustes. Emad, isad tunnevad enda last kõige paremini ja teavad, mis on nende lapsele kõige parem ja sobivam. Lähtun sellest ja seetõttu leian alati aega lapsevanema kuulamiseks ja tema soovidega arvestamiseks. Pikemateks jutuajamisteks on alati võimalus lapsevanemaga kokku leppida aeg, et probleemid saaksid lahendatud.
Kuna õpetaja veedab lapsega koos pikki tunde, on ka õpetajal võimalus anda lastevanematele teavet tema lapse kohta. Oluliseks oleme pidanud rõõmustavate ja positiivsete sõnumite edastamist. Tähtis on rääkida lapse edusammudest ja momentidest, mis õpetajat ennast on rõõmustanud. Hommikul edastatud rõõmus sõnum toob emale, isale ka rõõmsama päeva.
Isadepäeva õhtupoolikul ootas kõiki isasid, vanaisasid ja ristiisasid põnev üllatus: isade ja laste ühine küpsetamine alles uue, hiljuti rühma ostetud ahjuga.
Esimesed kohaletulijad said põlled ette ja võisid alustada.
Pärast laste esitatud kontserti said isad neli ülesannet. Jaguneti huvide järgi gruppidesse-kes esitab näitemängu, kes laulab laulu, kes joonistab plakatit Lasteaed on lahe!
Idamaade tarkus ütleb, et keegi ei ole sulle lähemal kui sa ise. Kui sa ei tunne iseennast, kuidas sa võid siis tahta tunda teisi.
Et kuulata ja mõista teisi enda kõrval, tuleb enne tundma õppida iseennast. Õppida oma erinevate emotsioonidega toime tulemist, ka iseenda rahustamist. Arendada endas empaatiat- tähendab oskust ära tunda teise inimese tundeid. Edukas suhtlemine kaaslastega on seotud usaldusega teiste vastu. Saavutamaks koostöövalmidust ja –oskusi tuleb lastel õppida viima oma vajadused kaaslaste vajadustega kooskõlla ja sobivalt ka tegutseda.
Lähtun oma töös põhimõttest, et eelkõige mängu kaudu omandab laps vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Ka lapse huvi äratamine raamatute ja lugemise vastu peab toimuma mängides ja aktiivselt tegutsedes. Lugema õpetamine peab olema huvitav ja lõbus.
Selleks oleme mõelnud välja ja koostanud lastega lihtsaid lugemis- ja kirjutamismänge. Nende valmistamisel oleme kasutanud rühmas või looduses leiduvaid vahendeid ja materjale. Peale lugema õppimise aitavad need mängud ka kinnistada teadmisi ümbritsevast elust ja arendada lastes loovust ning fantaasiat.
Tere, lasteaednikud-näputööinimesed!
Mul tuli mõte algatada ajakirjas Lasteaed uus veerg – käsitööveerg.
Mulle meeldib õmmelda nukke ja pehmeid loomakesi, samuti lapitekke teha ja paelu punuda.
Pakun seekord välja ühe väikese jõulupäkapiku õmblemise.
Meid ümbritsev keskkond on tihedalt seotud tootmise ja tarbimisega. Nii kasutame me loodusressursse, mida on aga piiratud koguses. Me muudkui tarbime ja tekitame prügi, mõtlemata sellele, et kusagil on keskkonna taluvuspiir. Piir, millest enam edasi minna ei ole võimalik. Kus see piir on, ei tea täpselt keegi.
Puhas ja tervislik elukeskkond on aga see, mida me kõik soovime. Üha rohkem on hakatud aru saama ja rääkima looduse kaitsmisest, ressursside säästmisest. Oma igapäevases tegevuses peaksime käituma samuti keskkonda säästvalt ja kokkuhoidvalt, et säilitada midagi ka tulevastele põlvedele. Kõik suured asjad saavad alguse väikestest. Me kõik, nii täiskasvanud kui ka lapsed, saame selleks midagi ära teha, et vähendada koormust keskkonnale.
• Tore oleks, kui teil oleks õhtuti aega perega koos istuda ja oma päevast rääkida. Kõik pereliikmed on võrdselt olulised, ärge korraldage lapsele „ülekuulamist”, rääkige ka ise oma päevast ja isiklikest üleelamistest. Tundke huvi ka selle vastu, kellega laps internetis suhtleb. Ärge halvustage tema sõpru ja tuttavaid. Avaldage oma arvamust ilma kritiseerimata, siis säilitate lapsega ka egaspidi hea kontakti.