Hea näputööinimene!
On suvi ja puhkuste aeg, see on ka hea aeg sorteerida kappe – mida jätta, mida võtta, millest ei raatsi veel kuidagi loobuda… Mõned riideesemed on eriliselt kauni mustri või värvitooniga ja kunagi on need meile väga armsad olnud. Just neid riidetükke saame kasutada pehmete patjade õmblemiseks. Vahelduseks lõikame välja geomeetrilised kujundid – ring, ruut, kolmnurk, ristkülik jne.
19-21. juunini toimus Vaiblas Võrtsjärve ääres Viiratsi jutuklubi korraldatud seitsmes muinasjutulaager. Jutuvestmiste teemaks oli seekord vesi.Kohalesõitnud lasteaednikud nautisid muinasjuttude maagilist jõudu – õhus oli tunda erilist põnevust ja salapära, mida tekitasid erinevate veemuinasjuttude vestjad. Räägiti palju lugusid allikatest, jõgedest, näkkidest, kalapüügist ja veepiisa rännakutest.
Muinasjutulaagri korraldaja oli ka seekord Viiratsi lasteaia vanemõpetaja Mari Karilaid.
Muidugi oli kohal ka Muinasjutukooli looja Piret Päär, kes rääkis kaks pikka põnevat muinasjuttu, üllatades jälle kuulajaid nii juttude erilisuse kui ka omapärase jutuvestmisoskuse tõttu.
Piret Päär küsis, kuidas on jutuvestjatel aasta möödunud ja kus on loodud uusi jutuklubisid.
Piret rääkis ka Maria Madise magistritööst, mis põhineb muinasjutuvestmisel ja Eden project`il.
On teada tõde, et mängimine on lapsele parim õppimise viis. See on võimalus panna proovile oma oskused ja kasutada saadud kogemusi. Seega on lapsele võimaluste pakkumine vabamänguks väga oluline. Kuid on väga palju olulisi oskusi ja kogemusi, mida lapsel pole võimalik hankida igapäevaelus. Siin saab tulla appi õpetaja, kui lapse mängu rikastaja. Kindlasti on iga õpetaja varasalves palju mänge, kuid teinekord, tean omast käest, tahaks midagi uut ja värsket. Seoses sellega pakungi välja mõned endaloodud mängud, mis on aga kindlasti saanud mõjutusi teistest mängudest. Loodan siiski, et leiate endale nende seast midagi huvipakkuvat. Head mängimist!
Meie lasteaias on Mängukool, mida olen juba 2 aastat juhatanud. Idee saime lapsevanematelt ja lapsed käivad seal meeleldi. See ongi kooli mängimine – 45 minutit pingis istumine, käe tõstmine vastata tahtmisel, tunni alustamine ja lõpetamine püsti seistes, õpetaja tervitamine tunni alguses ja hüvasti jätmine tunni lõppedes.
Vahepeal loeme rütmilisi salme koos liigutustega ja lastele see meeldib. Üks kord nädalas on lugemine ja kirjutamine, teisel nädalal on võrdlemine ja arvutamine.
Sõna “draama” tähenduse lahtimõtestamine ja mõistmine ei ole lihtne. Üheks põhjuseks on sisulise tegevuse, mida me draamaks nimetame, paindlikkus: seda võib sobitada erinevate õppe- eesmärkide, meele-ja vaimuhaiguste raviga ja samahästi kunstilistel eesmärkidel kasutada. See tähendab, et meetodina ületab draama tavalise teatri, psühholoogia ja õpetamise kategooriad.
Meil on draama mõistmise, vajalikkuse ja kasutamisviiside leidmisega tegelenud M. Pullerits, M. Loorits, M. Leino, S. Raadik. Nende seisukohtadele tuginevad ka minu arutlused draamast.
Reedel, 5. oktoobril toimus Tallinna Lasteaed Vikerkaar õuealal sportlik ja meeleolukas kogu pere üritus „Spordilust Vikerkaarel. ”
Lasteaed Vikerkaar on Õismäel asuv kuuerühmaline lasteaed, mis 2004. aastal ühines Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga. Selle raames oleme läbi viinud erinevaid tervislikku eluviisi propageerivaid üritusi.
Mõte organiseerida üks suur perespordipäev tekkis juba aasta tagasi. Sellel sügisel võtsime koostöös aktiivse ja abivalmi hoolekoguga tõsiselt ette plaani korraldada „Spordilust Vikerkaarel”.
Tihti kuulen vanemaid kurtmas: ”Ma ei tea lihtsalt, mida oma poisiga teha.”
Ega poisi kasvatamine polegi nii lihtne. Mehed mäletavad oma lapsepõlve ja mõistavad poisse paremini, kui naised. Mõni naine saab poisiga väga hästi hakkama, mõne jaoks on ta täielik müsteerium. Vahel ei mõista ka mehed, mis nende poegadega lahti on.
Lapse kujutavaks tegevuseks nimetame tema loova töö protsessi, mille käigus valmib lapse omapärane looming -joonistused, voolingud, kleepetööd, mitmesugusest materjalist meisterdatud mänguasjad, ehitised liivast, lumest, klotsidest, konstruktoritest, mosaiikmängude osadest jne.( Vee 1982:4).
Kujutavate tegevuste kaudu avalduvad tunnetuslikud ja loomingulised võimed. Läbi selle omandatakse uusi tehnilisi oskusi, mille kaudu kajastatakse muljeid ümbritsevast. Lapse leksikoni ilmub tema tegevust kajastav määrang – töö. Töö on tegevus, mille eesmärgiks ja tulemuseks on lõpetatud ja teatavat väärtust omav töösaadus – olgu see käelise tegevuse tulemusena saadav tarbe- või mänguasi, mudel või ka vaimse töö vili (Käis 1991:20). Laps kirjutab, lõikab kääridega paberist töömustreid, kaevab labidaga-kõik need toimingud on sensomotoorsed protsessid ning isiksuse seisukohalt on väga oluline, et see kõik toimuks sisemise iseseisvuse ja individuaalse tahtetegevuse tulemusena (samas:21).
Kohtusime Metsatööstuse Liidu inimeste Silja Markeni, Erik Konze ja Tõnu Tammariga aasta tagasi, 2006. a. juunis. Nad tahtsid teada, kas lasteaiad oleksid huvitatud suurest puzzlest, mis kujutab Eestimaa kaarti. Olin nende pakkumisest vaimustatud. Muidugi on see lastele põnev ja arendav – panna puzzlet kokku ja õppida samal ajal tundma Eesti kaarti. Koolieelikutele ei tohiks see raskusi valmistada. Kui puzzle on värviline ja kaardile on märgitud linnad ja maakonnad, jäävad need kiiresti meelde.
Reet Nõulik
Elasid kord Eestimaal Hiiglasuur ja Tibatilluke. Nad olid väga head sõbrad.
Tibatillukesele meeldis kangesti, et tema sõber nii suur on. Kui ta tahtis Hiiglasuurele külla minna, siis võttis ta ainult oma pisikese pasuna, läks trepile ja puhus kuidas kops kannatas. Vaevalt jõudis tilluke pasuna tuppa tagasi viia, kui juba ootas teda aia taga järve vastaskaldal suure väljasirutatud käega sõber. Tilluke ronis talle pihku ja oligi kohe teisel pool järve paksu metsa sees, kus Hiiglasuur elas.