Meie, eestlaste kohta öeldakse, et oleme laulurahvas. Tõesti – kuulates konkursse, kontserte tundub küll, et Eestis kõik inimesed laulavad. Häid lauljaid ja pillimehi on kõikides maakondades.
Kust see lauluarmastus ja pillimänguoskus tuleb? Eks ikka kodudest. Vanaemad ja emad laulavad lastele, armastatakse muusikat kuulata ja ise musitseerida. Pereliikmed võtavad osa lasteaias toimuvatest üritustest.
Meie kallis Eestimaa sai 90-aastaseks. Igal pool terves riigis tähistatakse seda erinevate üritustega. Pärnu on riigi sünnipäeva tähistamisel väga tähtsal kohal. Sellepärast tähistasime ka meie Pärnu Lasteaias Mai sünnipäeva kauem, kui tavaliselt, terve nädala.
24. veebruarile eelnenud nädal oli täis askeldusi. Igale viiele päevale pandi alapealkiri. Kõigi päevade üritused algasid ja lõppesid O. Ehala ja J. Viidingu lauluga “Kodulugu”.
Töö käik:
Joonistame papile šablooni järgi linnu keha ja värvime selle ära. Silma osa võib jätta värvimata, selle võib hiljem joonistada või kleepida valgest paberikettakesest.
Lõngapalli valmistamine:
Vajame kahte papist kettakest, mille keskel on auk. Kui auk on väga väike, siis jääb lõngapall hõre. Tihedama palli saamiseks tee auk parajalt suur.
Siis, kui kassid suvitasid,
hiired naeru pugistasid.
Korraldasid trilli-tralli,
pühapäeva pillerpalli…ROTIAASTA puhul võiksime teha väikese hiirekese.
Kui iga laps teeb hiirekese oma lemmikvärvi, siis paistab see tore hiirtetrall olevat.
Tänapäeva ühiskonnas toimunud sotsiaalsed ja majanduslikud muudatused seavad haridusele ja kasvatusele uued nõudmised. Rohkem on hakatud tähelepanu pöörama haridusvaldkonna küsimustele: millised on kaasaegsed ja kõige tõhusamad õppimise ja õpetamise meetodid ja kuidas seostada eelnevat õppe- ja kasvatustegevusega. Eelkõige tuleks pöörata tähelepanu õpetamise meetoditele ja kvaliteedile.
Õppimine läbi mängu
Akadeemiliste standardite karmid nõudmised on põhjustanud laste mänguaja vähenemise. Lapsed vajavad rohkem aega mängimiseks. Läbi mängu arendab laps sümboolset mõtlemist, eneseregulatsiooni ja loovust. Mäng arendab lapse baasoskusi, mis on neile vajalikud edaspidistes õpingustes.
Last tuleks julgustada mängima mänge, kus nad ise määravad mängu stsenaariumi, jaotavad rollid, lepivad kokku reeglites ning jälgivad üksteise reeglitepärast käitumist. Tavaliselt võetakse mängu teemad elust enesest nt. kodu mängimine, arsti mängimine. Läbi erinevate rollide kehastamise õpib laps tundma oma emotsioone, erinevaid suhteid.
Eesti keele õpetamisel Sinilille Lasteaias lähtun teadmisest, et üks olulisim eeldus muukeelsete laste ühiskonda integreerimiseks on keeleoskus. Lapse teises keeles rääkima õpetamiseks on vaja tekitada loomulik huvi selle keele vastu. Õppetegevus peab andma positiivse elamuse, sest laps avastab, kogeb, uurib, katsetab ja õpib huvist ajendatuna.Pakkumaks lastele ja nende vanematele huvitavaid ja mitmekesiseid eesti keele tegevusi, osalesime Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud projektikonkursil “Muukeelse lapse eesti keele õpe koolieelses lasteasutuses”.
Lumeta talve puhul ei tea inimesed, mida arvata, on talv või pole. Ilm on vihmane, sombune, siis tuleb kaunis päikesepäev ja tundub, nagu hakkaks kevad tulema.Veebruari algul? Ei veel.
Eks tegemist jagub ikka: kiired tööpäevad, pereelu, lapsed ja nende probleemid, vahel on aega sõbra poolt läbi astuda ja rahulikult lobiseda.
Võtame aja maha, naudime paari imelist päeva, kui lumevana külas käib. Suusarõõm on eriline nauding. Kasutame ära selle vähesegi võimaluse lumes müttamiseks-lapsed kaasa ja kelgumäele.