Olen aastaid töötanud sõimerühmas ning kui tulevad uued lapsed on ikka probleemiks see, et nad on väga arad, endassetõmbunud, ei taha teistega vestelda ja ka nuttu on oi-oi kui palju.
Hakkasin otsima vöimalusi neid julgustada, rohkem suhtlema panna ja ka löbusamat meeleolu tekitada, et emme igatsust leevendada. Mäng on väikese inimese tähtsaim tegevus, aga kui seda mänguoskust napib, mänguasjad on teistsugused kui kodus, mängukaaslased suure EGO-ga, eks katsu siis rõõmsalt mängu nautida. Oleme käinud lasteaias toimuvas nukuteatris; osadele see meeldis, aga enamus hakkas võõraid inimesi ja kõva häält kartma ja nutma. Sellest tekkiski mõte, et huvi teatrietenduste vastu on, aga see peaks toimuma oma rühmas ja tuttavate inimeste lavastatult. Nii võtsingi appi vanaemade tarkuse, et lastega tuleb palju laulda, matkivate liigutustega liikumismänge mängida, muusika saatel tantsitada, näpumänge ja lavastusmänge mängida. Nendest olulisemaks pean lavastusmängu, mille kaudu lapsed
- rikastavad sõnavara, miimikat, jäljendamisoskust
Read more