Haridus ja Teadusministeeriumi poole on pöördutud murega, et Tallinnas (teadaolevalt praegu vaid Tallinnas) nõuavad juhid tööle kandideerivalt abiõpetajalt vene keele oskust. Palun kas saate juhtidega sellest rääkida. See ei ole kuidagi põhjendatud ja ei ole ka seaduse järgi kvalifikatsiooninõuete osa (mida aga on eesti keele oskus).
Alusharidusseaduse (AHS, §29 lõige 5) kohaselt on abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded lasteaias vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. AHSi § 8 lõige 1 sätestab selgelt, et munitsipaallasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Seega ei ole põhjendatud abiõpetaja ametikohale kandideerijalt nõuda muu keele oskust.
Alusharidusseaduse (AHS, §29 lõige 5) kohaselt on abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded lasteaias vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. AHSi § 8 lõige 1 sätestab selgelt, et munitsipaallasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Seega ei ole põhjendatud abiõpetaja ametikohale kandideerijalt nõuda muu keele oskust.
Ka niinimetatud üleminevate lasteaedade (mis enne 2024 aasta septembrit tegutsesid vene õppekeelega lasteaiana) puhul on pigem positiivne, kui seal töötab abiõpetajana eesti keelt.
|
Maila Rajamets
alushariduse valdkonna juht alushariduse valdkond Haridus- ja Teadusministeerium |
Minu kogemused on näidanud, kui muukeelne laps tuleb lasteaeda, siis keelekeskkonnas õpib ta eesti keele varsti ära.
Emakeelt saab ta nagunii rääkida kodus.
Milles on probleem ja kellel on probleem?
Millisel maal me elame?
Ikka Eestimaal.
Ja räägime eesti keeles.
Ülle Tõnumaa