Kevad on looduse tärkamise aeg. Loodus on talvel välja puhanud, et kevadel meile kõigile oma iluga rõõmu pakkuda. Puudel paisuvad pungad, kased näitavad oma hiirekõrvu. Aiapidajad külvavad seemned pottidesse mulda juba varakevadel, et neist kasvaksid kurgid, tomatid, paprikad, kõrvitsad ja teised köögiviljad. Ikka selleks, et suvel ja sügisel saaki koristada. Pottides võib ette kasvatada ka lilleseemneid, mis hiljem peenrasse istutatakse, et suvel silmailu, positiivseid emotsioone ja rõõmu pakuksid. Sügisel korjame saagi, sealt saame seemneid, mille ära kuivatame, et kevadel jälle seemned mulda panna. Nii saabki täis looduse aastaring. Seemnepakk ja mullatops võivad lapsele kuudeks paeluvat tegevust pakkuda.
Kevad on külviaeg ja kindlasti kasvatavad paljud toas taimi ette. Panime meiegi märtsi kuus sibulad pottidesse kasvama. Koostöös lapsevanematega sai rühma muretsetud sibulad, tomatiseemned, mullakott ja potid. Ja nii me hakkasimegi potipõllumeesteks. Ikka õpetaja näitamas ette ja lapsed samamoodi järele tegemas. Pikki ja ilusaid rohelisi sibulapealseid saime juba mõne nädala pärast e. lihavõttepühade ajal. Lapsed viisid sibulad koju, millega nad said kaunistada pühadetoite. Osa sibulaid jäid ka rühma, mida lapsed said süüa. Roheliste sibulatepealsete söömine motiveeris lapsi ka teisi taimi kasvatama. Märtsis külvasid lapsed juba isekasvumullaga täidetud lillepottidessetomatiseemned.
Aprilli keskel pikeerisime tomatid kahe kaupa pottidesse. Nüüd ootame kuni nad veel sirguvad ja me potte juurde saame, et siis juba kõik taimed eraldi pottidesse istutada. Kuna mulda jäi üle, siis mõtlesime, et sügisel meil endi korjatud ja kuivatatud arbuusiseemned võiks ka mulda panna. Arbuusi- ja kõrvitsaseemned panime mulda samuti aprilli keskel.
Jälgime ka seda, et taimedel oleksid sobivad kasvutingimused, paras soojus, niiskus ja mitte tõmbetuule käes. Kui mulda katsuda käega ja see on kuiv või kui taime lehed on longus ja närbunud, siis tuleb taime kasta. Vesi tuleb valada mulla peale. Liigne vesi jookseb mullast läbi alusele, sealt tõmbavad muld ja taime juured vee endasse. Mõne tunni pärast valada liigne vesi aluse pealt ära.
Taimede kasvatamine on lastele huvitav ja lõbus ettevõtmine. Taimi kasvatame rühmas aknalaual. Kuna taimed kaarduvad valguse poole, siis tuleb neid koos potiga iga paari päeva tagant keerata, et taimed välja ei veniks. Taimede pikemaks kasvades tuleb neid ka toestada. Selleks ei pea olema poest ostetud puupulgad. Selleks sobib ka sirge puuoks. Selle otsimiseks tegime õppekäigu lasteaia kõrval olevasse parki. Meie õuesõppepäev täitis mitmeidki eesmärke- peale sobiva puuoksa otsimise vaatlesime pargi all olevate taimede tärkamist, imetlesime lilli nimega Kollane kuldtäht, kuulasime linnulaulu ja otsisime lindudelepandud pesakaste.
Selline taimede ette kasvatamine toimub meil juba mitu aastat. Oleme osa võtnud võrsete kasvatamise õpitoast, peale seda panime mulda eelnevalt leotatud redise ja lehtkapsa seemned. Võrsete kasvatamise eripäraks on see, et kui seemned on külvatud, kastetakse neid korralikult märjaks ja suletakse kaanega. Kui on näha juba taime algeid, siis võetakse kaaned pealt ära, et võrsed saaksid sirguda. Võrsed saab ära süüa, neis on palju vitamiine, mineraale ja muid toitaineid.
Veel oleme osa võtnud Tartu Loodusmaja projektist „Kasvades oma toiduga“. Loodusmajast saime herne seemneid, mulda ja looduslikku väetist. Lapsed ise panid iga üks oma potti herneseemne kasvama, kastsid ja toestasid neid ning suvel enne lasteaiast ära minekut said nad oma hernepoti kaasa kus olid juba kaunadki küljes.Eelmisel aastal kasvatasime tomateid. Sellega said lapsed emadepäevaks emadele üllatuse valmistada.
See on osa E. Reggio tegevuskultuurist, kus keskkond on kolmas õpetaja peale õpetaja ja lapsevanema. Täiskasvanud loovad selleks tingimusi, annavad lapsele tuge ja jagavad oma teadmisi.Ise läbi tehes omandab ja kogeb laps kõige paremini tehtut. Ta tunnetab ja kogeb, et tema tegevusel on tagajärg ja tulemus.
Tartu Maarjamõisa Lasteaia vanemõpetaja
Viivi Rae