Esileht | Reklaam | Arhiiv | Kontakt

Tartu Maarjamõisa Lasteaed 45

 

  1. aastal hakati Mathieseni parki ehitama uut lasteaeda. 1977. aasta veebruaris avatud lasteaed kandis nime Tartu linna 36. Lastepäevakodu. Lasteaias olevas töötajate registreerimise raamatus on kirjas, et lasteaed avati küll 17.02.1977, kuid avapidu toimus umbes kaks nädalat hiljem. Täpset daatumit märgitud ei ole. Algul avati kaks erirühma, milleks olid „silmarühmad“.
Direktor Kai Kens avamas lasteaaia sünnipäevapidu

Töötajate registripidamise raamatus on esimene kanne tehtud 15. detsembril 1976, mil lasteaia esimene juhataja Ellen Kittus võttis tööle majandusjuhataja. Järgmisena, 01.02.1977, võeti tööle vanem õde (meditsiiniõde), muusikaline kasvataja ja viis kasvatajat. Allakirjutanu asub registriraamatus numbri all 465. Registriraamatut on peetud kuni 13. juulini 2009 ning sinna on tehtud kokku 476 sissekannet. 2021 a. lõpu seisuga on meie lasteaia töötajate arv 60.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist vajas lasteaed uut määrust. 1991. aasta 2. detsembrist pärineva põhimääruse üldsätete 1. punkt ütleb „Tartu 36. Lastepäevakodu, asukohaga Tartus Puusepa 10, on Tartu linna haridusasutus, mis toetab ja täiendab perekonda lapsele eelhariduse andmisel, ravib ja valmistab kooliks ette nägemispuudega lapsi ning õpetab 5. ja 10. Keskkooli 6-aastaseid lapsi“ ehk tegemist oli ka eelkooliga. Lasteaia struktuuri moodustasid kaks maimikrühma, kolm aiarühma, kolm silmaravirühma, neist üks vene õppekeelega, üks logopeediline rühm ning  5. ja 10. keskkooli koolirühmad. Seega kokku 11 rühma.

Samuti on võrreldes asutamisajaga lasteaia nime mitu korda muudetud. Alates 2. märtsist 1998 kannab meie lasteaed Tartu Maarjamõisa Lastepäevakodu nime. Tartu Maarjamõisa Lasteaiaks muudeti meie lasteaia nimi 2005. aasta 14. septembri põhimäärusega.

Lasteaia esimene direktor Ellen Kittus paistis silma nõudliku juhina, olles juba eelnevalt olnud juhataja Tartu 2. Lastepäevakodus. Tema ametijärglasteks olid Eda Uusmaa, Elvi Maisvee, Viive Lepp. Praegune lasteaia direktor Kai Kens on meie lasteaeda juhtinud alates 2001. aastast. Meie majas töötanud kasvatajatest, hilisematest õpetajatest on tuule tiibadesse saanud üsna mitmeid silmapaistvaid lasteaedade juhte, näiteks Heda Kala ja Piret Koiduaru.

Lasteaia uste kaunistused

Meie lasteaias käinud laps, praegune lapsevanem, räägib meie lasteaiast ainult head. Ta lõpetas 1985. a. kevadel meie lasteaias silmarühma. Ta meenutab, et lasteaias käies kandis ta prille, kuid kui läks I klassi, siis võis ta neist juba loobuda. Ta kiidab väga head tüflopedagoogi silmaravi tööd.

Maarjamõisa lasteaed peab oluliseks pidevat arenemist ja arengut. Selleks et kasvu- ja õpikeskkonda kõigile mugavamaks muuta, on meie lasteaeda viimase kümne aasta jooksul laiendatud ja renoveeritud. 2013. aastal ehitati meie lasteaia varjualused kinni ehk nendest tehti rühmaruumid, mille tulemusena sai meie lasteaed juurde kolm lisarühma. Nüüd saame olla uhked kokku 15 rühma üle! Enne olid varjualused lasteaia hoone küljes, nüüd tehti varjualused eraldi õue, kus lapsed saavad vihmase ilma korral varju leida. 2017/2018 õppeaastal sai Tartu Maarjamõisa Lasteaia hoone remondi käigus uue ilme: hoones rekonstrueeriti kõik tehnosüsteemid ja rajati kogu maja hõlmav ventilatsioonisüsteem, soojustati välisfassaad ja sokkel, kõik ruumid said uue viimistluse. Laste kasutuses on nüüd tänapäevase kujunduse ja hea sisekliimaga lasteaiaruumid.

Ring ümber lasteaia.

Meie lasteaiale on väga olulised traditsioonid ja järjepidevus. Mathieseni pargi näol on tegemist endise samanimelise puukooli alaga. Tänu sellele on meil vaatamata asukohale linnas tore võimalus ära kasutada kaunist looduslikku keskkonda. Oleme endale sihiks seadnud süvendada lastes armastust looduse vastu ja sellest lähtuvalt õpetada lastele keskkonnasõbralikkust. Jätkates Mathieseni puukooli tegevust, on meil traditsioon istutada igal aastal puid juurde. Kevadeti istutavad lasteaia lõpetajad oma puu, tänu millele on see endale nimeks saanud „Lõpetajate allee“. Samuti oleme lasteaias uhked oma kaunilt kujundatud õueala üle, kus leidub mh. „Sinilille jõgi“ ja peenrad erinevate lilledega. Selle kujundamisele on kaasa aidanud ja käe külge pannud meie lasteaia kauaaegne direktor Kai Kens. 2006. aastal tunnustas president meie lasteaeda selle eest aukirjaga. „Kaunis kodu aastal 2006“.

Meie lasteaias rajati 2019. a. permaaed, mis on esimene Tartu linnas ning osake Tartu eduloost kogu maailmas. Kevadel aknalaudadel kasvatatud kõrvitsa- ja kurgiseemnetest võrsunud taimed oleme saanud istutada permapeenardele, kus on oma koha leidnud ka mitut sorti maitsetaimed, rabarberid ja maasikad. Õppeaias valminud saagist valmistasid lapsed lasteaia õppeköögis tervislikke salateid.

Palju õnne!

Tartu Maarjamõisa Lasteaed on tihedalt integreeritud Tartu linna kõrgharidusasutustega. Olles praktikabaasiks nii Tartu Ülikoolile kui ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilastele, panustab meie lasteaed uhkusega tulevaste lasteaiaõpetajate ja meditsiiniõdede hariduse omandamisse. Samuti on meie lasteaial pikaajaline koostöö Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukoguga. Nende juures käivad meie lapsed esinemas luulevõistlustel ja laste tööd osalevad raamatukogu kunstinäitustel. Samuti oleme saanud tänu Tammelinna raamatukogu lahkele abile võimaluse soodustada meie laste lugemisvõimalusi. Nimelt oleme lasteaia õuealale ehitanud rotundi, kus on kujundatud lugemisala ning samuti on igas lasteaia rühmas oma lugemisnurk. Neid oleme saanud sisustada lisaks oma vahenditele just tänu raamatukogult saadud raamatutele.

Koostöös PRIA-ga ning Tartu linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonnaga oleme külastanud  lambakasvatus- ja marjakasvatustalusid. Lapsed said sealt enda jaoks palju huvitavat teada elust maal, mille kohta tegid ka hiljem kunstinäituse „Käisin, vaatasin, näitan teile ka“. Tänu PRIA-le oleme osa võtnud ka võrsete töötoast.  Õpitoa eesmärk oli tutvustada lastele võimalust kasvatada maitsvaid ja tervislikke võrseid ning näidata, et vitamiinirikaste ja keemiavabade taimede kasvatamine on lihtne ja huvipakkuv tegevus. Oleme liitunud Euroopa Liidu koolipiima- ja puuvilja  programmiga. Tänu sellele tarbivad meie lapsed 25% ulatuses mahetoitu.

Oleme rõõmsad, et tänu koostööpartneritele saame oma õpikeskkonda veelgi paremaks muuta!

Kui täiskasvanud mäletavad enamasti hea sõnaga oma ülikooli aega, siis sama saab öelda lasteaia lõpetanute kohta. Üle 10-aastase õpetamiskogemuse jooksul olen palju oma endisi lapsi kohanud ning on kirjeldamatult südantsoojendav kuulda, kuidas nüüd juba koolilapsed meenutavad lasteaias toimunud üritusi! Enim on lastele meelde jäänud lasteaias ööbimised, mil lapsed teevad nii diskot kui ka saavad oma julgust proovile pannes taskulampidega pimedas lasteaias ringi kõndida.

Me väärtustame oma traditsioone ja pikka ajalugu, kuid oluline on olla ka muutustele avatud ning pakkuda Tartu linna lastele parimat võimalikku õppe- ja kasvukeskkonda. Seepärast on meie lasteaia uuteks suundadeks järgmisel õppeaastal avatav pervassiivsete arenguhäiretega laste rühm, kus hakkab õppima neli last ja Kompetentsikeskuse käivitamine. Õpetajatele on plaanis teha projektõppe koolitust uute arengusuundade kasutuselevõtmiseks.

Kuigi koroonaviiruse tõttu ei saanud lasteaia siseruumides aastapäevapidu pidada, tegime lasteaia 45. sünnipäeva puhul lastest ja õpetajatest ringi ümber lasteaia. Selleks kogunesime õue ja üksteisel käest kinni hoides tegime sünnipäevakallistuse lasteaiale! Lasteaia sünnipäevasoovid kaunistavad ka meie välisuksi, mille teevad ilusaks rukkililled ja karikakrad. Need lilled on laste poolt tehtud Eesti Vabariigi sünnipäevaks.

Palju õnne, kallis Tartu Maarjamõisa Lastead!

 

Viivi Rae, vanempedagoog

Tartu Maarjamõisa Lasteaed

 

Leave a Comment