Tuul ja vihm 3-5 a.
MINA JA KESKKOND
EESMÄRGID:
1. Laps oskab märgata ja nimetada erinevaid ilmastikunähtusi.
2. Laps oskab nimetada riideesemeid, mida vihmase ilmaga kanda.
3. Laps saab aru kuulatud eakohasest tekstist ja oskab selle üle arutleda.
4. Laps eristab mõisteid: tugev, vaikne, nõrk.
Tegevused:
Sügis on kätte jõudnud. Lasen lastel korjata puulehti.
Katse: Milliseid asju jõuab tuul liigutada? Lasen lastel lauale panna puulehti ise panen mõned paberiribad. Lasta tuulel neid liigutada või puhume ise.
Kuula tuule häält. Tee ka ise tuule häält. Puhu. Paberiribadega lehvitada ja lasta lastel nendega kõndida. Seejärel võib teha tugevat tuult plastmassist pudelitega.Räägime kuidas tekib tuul?
Vestlus: Kus on tuule kodu? Tuulel polegi päris kodu, kuna kusagil maailmas puhub alati tuul. Õhk teeb ringe maa ja taeva vahel. Maa ongi tuule kodu.
Kuidas tekib tuul? Päike soojendab õhku. Soe õhk liigub sinnapoole kus õhk on külmem. Sooja õhu asemele valgub aga külm õhk. Sellist õhu liikumist tekitab tuul. Seega, tuult tunneme siis kui õhk liigub. Tee ise endale käega tuult. Kõige tugevam tuul on mere ääres. Mets kohiseb tuules. Põllul vili liigub tuule käes.
Peale seda mängimemängu „Kus tuul käis?”.
Paluda lapsi, et igaüks neist ilma sõnadeta, käeliigutusi tehes kujutaks, kus tuul käis ja mida ta seal tegi.
Tuul käis põllul. Kummarduda ette, käed lasta alla rippu: sujuvad liigutused käelabadega küljelt küljele.
Tuul merel. Käed on ette sirutatud- alguses sujuvad käeliigutused üles-alla, seejärel liigutused kiirenevad.
Tuul metsas. Käed on tõstetud üles pea kohale, moodustades niiviisi puu võra:
alguses sujuvad, siis võimsamaks/intensiivsemaks muutuvad kehaliigutused
vasakult-paremale, mida saadavad käeliigutused.
Kas täna on ilm tuuline või vaikne?
Mõistatus
Kui mu käed on porised,nägu saanud mustaks,
kes on siis mu abimees,kes mind peseb puhtaks?
Ilma milleta ei saasüüa teha, pesta?
Ilma milleta ei saameie elu kesta?
Ilma milleta ei saalaevad merel sõita?
Ilma milleta ei saaka kisselli keeta?
Ilma milleta ei saataevast tulla vihma,
põllul vili kasvada,ennast saunas pesta?
See on tõsi, sulatõsi –eluks vajalik on, mis (vesi) !
Näidata. Vahepeal paistab taevas päike ja on pilved. Kui tuul lükkab pilved ära, siis tuleb päike välja. Osa pilved on heledad ja osa on tumedamad. Heledatest pilvedest vihma ei tule. Tuul lükkab heleda pilve asemele tumeda pilve ja see on vihmapilv. Kui tuul toob kohale tumedad pilved, siis need on vihmapilved. Hakkab sadama vihma.
Luuletus „Sügis“
Vihma sajab tip, tip, tip, sadu ära ole pikk.
Loigust läbi lippame, ise rõõmsalt kilkame.
Vihmast hall on tee me ees,
Kes veel jookseks lombivees.
Miku tormas rutuga,
Pauhti vette kukkus ta.
Vesi on vajalik meie igapäevaeluks. Kui sajab vihma, siis tekivad maapinnale loigud.
Luuletus „Vihmapilv“
Kõrgel, kõrgel taeva all vihmapoiste kodu (varvastel, käed üleval sõrmede liigutamine)
Suure vihmapilve sees neid on terve rodu (käed üleval keerutamine)
Ruttu, ruttu pilve seest alla sajavad (sõrmi liigutades käed ülevalt alla)
Maa peal kätest kinni nad lombiks muutuvad (kükki, üksteisel käest kinni).
Vaatlus.Panna vett alusele.
Luuletus: Sajab vihm ja kastab maad, lilli, puid ja lapsi ka.
Väikesed nukud kõnnivad ettevaatlikult veelompide vahel. Ka autoga saab ettevaatlikult sõita veelompide vahel. Autojuhid peavad vaatama, et autod ei pritsi jalakäijad märjaks.
Vihmase ilmaga tuleb selga panna ilmastikule vastavad riided. Milliseid riideid pannakse vihmase ilmaga selga? Nukk kõnnib loikude vahel.
Tuul tõukab suured tumedad vihmapilved taevasse. Siis sajab vihma ja taimed saavad kastetud, loomad saavad juua. Panna lillele vett ja lehmale juua.Taimed saavad kasvamiseks vajalikku vett vihmast. Koduloomadele peab inimene panema vett, metsloomad saavad juua veekogudest. Milliseid veekogusid sa tead?
Luuletus: „Sajab, sajab vihmake“ R. Päts
Sajab, sajab vihmake (lapsed imiteerivad vihmasadu)
nukker minu meel (vangutatakse pead).
Pilve taha päikene (käed ühendatakse ringiks, imiteeritakse päikese loojangut)
kadus õhtu eel.
Liikumismäng : „Vihmavarjumäng“ A. Kumpas
Õpetajal on käes vihmavari.
Tip-tip-tip-tip jooksuga (lapsed kõnnivad ringi)
vihma pilvest kallab.
Tip-tip-tip-tip rutuga
vihmavarju alla (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad sinna alla)
tuulekene puhu sa, aja pilved minema (lehvitavad ja puhuvad).
Jutukese lugemine raamatust „Triin ja päike“
Triin ja päike veedavad koos ühe suvepäeva.
Triin ärkab hommikul üles ja jookseb kohe õue. Triin veetis kogu päeva koos päikesega. Päike oli temaga väga hea – tegi maasikad punaseks, merevee soojaks ja kuivatas kleidi ära. Päike aitas kaasa kõigis Triinu toimetamistes. Koos päikesega saavad kõik asjad õhtuks tehtud. Triin tänab päikest abi eest.
Lastega saab arutleda teemal, kas ja miks on vihm sama vajalik kui päike.
Mõistatus: Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei ulatu – TUUL
Mees purjetab merd mööda, tiivad tilguvad verd – VIHMAPILV
Luuletuse kordamine.Kordame üle, mis me täna teada saime.
MATEMAATIKA: Mõisted- tugev, vaikne, nõrk.
Näpumäng:
Sajab vaikselt vihma (lapsed koputavad sõrmega vaikselt lauale).
Tuul puhub vaikselt (puhumine).
Hakkab järjest kõvemini sadama (koputatakse kõvemini).
Tuul läbeb tugevamaks (puhuvad tugevamalt).
Sajab veel kõvemini (patsutatakse lauale).
KÄELISED TEGEVUSED:
Voolimine : „Vihmapilv ja vihmapiisad“ (plastiliin)
Kleepimine : „ Vihmasadu“ (rebimistehnika)
Maalimine : „Vihmasadu“ (guašš, pintslitrükk)
Kirjandus:
Aiatuuliku askeldused. Tallinn 2005
- E. Täht (2003).Veeraamat. Lk. 16.
- Raud (1971). „Triin ja päike“
Luuletus „Vihmapilv“https://lastega.ee/index.php/luule/item/7865-korgel-korgel-taeva-all
Luuletus „Sügis“ https://kerlikuuse.wordpress.com/2012/02/22/kae-ja-napumangud/
Viivi Rae