Viimasel ajal on minuni jõudnud muret tekitav tendents, kus osad lapsevanemad EI LUBA oma eelkooliealistel lastel (vanuses 3–6 aastat) LASTEAIAS PÄEVASEL AJAL MAGADA. On ette tulnud olukordi, kus õpetajaid on juhendatud last puhkeajal kohe äratama või teda aktiivselt tegevuses hoidma, et ta mingil juhul ei uinuks.
On rõõmustav, et PUHKAMISE ja UNE olulisusele pööratakse järjest enam tähelepanu. Samas on oluline mõista, et unevajadus on individuaalne ning liiga pikk või liiga hiline päevane uni võib tõepoolest lükata õhtuse uinumise liiga hiliseks ja mõjutada ööune kvaliteeti.
VAIKNE PUHKEAEG ON VAJALIK KÕIGILE LASTELE. Lapse närvisüsteem vajab päeva jooksul hetki, kus tempo aeglustub, aktiivne stimulatsioon väheneb ning keha ja meel saavad rahuneda. Vaikne puhkeaeg aitab vähendada üleerutust ja ärrituvust ning toetab eneseregulatsiooni oskuse kujunemist.
Oluline on mõista, et puhkeaeg ei pea alati lõppema unega. Last ei ole kohane SUNDIDA MAGAMA. Samuti ei ole lapse arengut toetav, kui puhkeajal ise magama jäävat last sunnitakse vägisi ärkvel püsima. Kui laps uinub rahulikus olukorras, on see tema keha ja närvisüsteemi signaal väsimusest.
Mõistlik ja tasakaalukas lahendus on see, et PÄEVASE UINAKU PIKKUS OLEKS PIIRATUD – tavaliselt 30–60 minutit –, et ööuni jääks kaitstuks. Nii magama SUNDIMINE kui ka magamise KEELAMINE EI OLE KOOSKÕLAS LAPSE PARIMATE HUVIDE EGA ARENGUVAJADUSTEGA.
Vaikne puhkeaeg õpetab lapsele OSKUST rahuneda, aeglustada, märgata oma kehalisi ja emotsionaalseid vajadusi. See on vundament hilisemaks paremaks uinumiseks, emotsioonide reguleerimiseks ja stressitaluvuseks.
Vaikne puhkeaeg on nagu paus muusikas – ilma pausita ei kõla ka meloodia hästi. lma pausideta muutub ka kõige kaunim meloodia väsitavaks ja kaotab oma rütmi. Vaikne puhkeaeg on see paus, mis aitab lapsel oma sisemist rütmi taastada.
Soovin meile kõigile – nii lastele kui täiskasvanutele – oskust planeerida oma PÄEVA KOSUTAVAID PUHKEHETKI ja lubada endale aeglustamist. Ja kui see kosutus tähendab kellelegi ka väikest päevast „uneampsu“, siis sobiva ajastuse ja kestuse korral ei riku see öist und, vaid võib toetada meeleolu, tähelepanu, mälu ning üldist vaimset ja emotsionaalset tasakaalu.
Angela Jakobson,
kliiniline psühholoog
Kahjuks on ilmselgelt ületöötanud meditsiinitöötajad teist meelt ja peavad seda pidevat takkatampivat režiimi õigeks eluks ja tööks ettevalmistuseks.